100 years of farming
Villem Noorkõiv kui Vabadussõjast osavõtnu sai (meie) Mõniste talukoha 1921. aastal. Talus, suurusega 25 hektarit, peeti viit lüpsilehma, nelja mullikat, kümmetkonda lammast ja kuut siga, kõik talutööd tehti ära kahe hobusega. Talus toodetud piim tehti meiereis võiks ning eksporditi Inglismaale koos sealiha ja munadega. Talutoodangu eksport andis talule korraliku sissetuleku, tänu millele ehitati aastatel 1921-1928 laudad, küünid, ait, saun ja elumaja ilma laenudeta.
1944. aasta augustis jäi aga talu otse sõja keerisesse – Villem ja tema naine Emilie Noorkõiv hukkusid, tules hävis reheküün. Ülejäänud taluhooned jäid sõjast puutumata.
1944. aastast viis talu edasi Villemi tütar Senta. Vaatamata keerulistele aegadele oli talus alati vähemalt üks lehm ja üks siga, alates 1962. aastast kaks lüpsilehma, kaks siga ja lambad. Hobuseid hakkas aga asendama väike traktor.
Nõukogude okupatsiooni lõppaastatel alustas Senta poeg Enn Noorkõiv tegutsemist turismisektoris ning oli taasiseseisvuva Eesti kolmanda turismiettevõtte - Raeturisti - asutaja ja omanik: 1988. aasta augustis asutati Estravel, septembris Mainor Meelis ning oktoobris Raeturist. Tänu edukale ettevõtlusele sai Enn segaste üheksakümnendate kiuste hakata Mõnistes 80 aastat püsinud taluhooneid uuendama.
Juba 2004. aastal sai talu tegemistesse kaasatud Ennu tütar Katrin, kui Enn ning Katrin hakkasid kahasse kasvatama rohumaaveiseid ning rajasid ema ning vanaema auks Sentafarmi.
Esimesed loomad osteti Rootsi ja Šveitsi farmidest. Kõik loomad olid nii siis kui on ka täna aberdeen anguse tõugu. Esimestel aastatel oli talus 135 ammlehma, kes kasvatasid loomade koguarvu 300 peani. Aastad uue põlvkonna talupidamist ja selle käigus õppimist tõid endaga aga kõvasti kogemust ning praeguseks on talu maid ja vajadusi silmas pidades jõutud kõige optimaalsema loomade arvuni, milleks on 85 ammlehma. Kuna rohumaal loomade kasvatamine on pikk protsess, kasvatatakse ja karjatatakse talus läbi aasta 200 veist.
2010. aastal oli Sentafarm üks MTÜ Liivimaa Lihaveis asutajaliikmetest ning peretütar Katrini juhtimisel sai alguse ka kaubamärk “Liivimaa Lihaveis”. 2019. aasta oktoobris pani Katrin oma ameti MTÜs Liivimaa Lihaveis maha, et keskenduda taas vanaema talule.
Rohkem kui viisteist aastat veisekasvatuse kogemust ning kümme aastat kvaliteetse liha müügikogemust on andnud võimaluse rajada Lihuniku Äri ning pakkuda seal oma esivanemate talu veiseliha, mille kvaliteedis saab alati kindel olla.